Kui kaua oled tegelenud tantsimisega?
Tantsimisega alustasin juba 1. klassis, kui hakkasin käima line-tantsus. Seal käisin 2 aastat, kuid siis lõpetas see tantsurühm Mustlas oma tegemised. 3. klassis kutsuti mind rahvatantsu, kuid see piirdus vaid ühe tantsu õppimise ning sellega mitmeid kordi esinemisega. Pärast seda oli tükk tühja maad, kui tantsimine jäi minu ellu vaid kohustuslikus korras kehalise kasvatuse tundides, kus pidi poistega valssi jms tantsima. 9. klassis liitusin jälle kooli segarahvatantsu rühmaga ning käisin seal kuni 10. klassi lõpuni, sest minu tantsupartner vahetas kooli. Lisaks olen läbi aastate käinud vahelduva eduga ka neiduderühmas, kuid see on sõltunud sellest, kas koolis on piisavalt tüdrukuid, kes on sellest huvitatud. Lisaks rahvatantsule ning vähesele kogemusele line-tantsu vallas, alustasin 10. klassi alguses tänavatantsuga, millele olen siiamaani truuks jäänud.
Kui suurt rolli mängib tantsimine sinu elus?
Tantsimine ei ole hobi, vaid see, mis ma olen. Tantsimine on osa minu igapäevaelust. Ma tantsin pea kogu aeg ning teen seda alati hingega. kahjuks olen mitmeid kordi lõpetanud tantsimise kooli, tervise või mõne muu põhjuse tõttu, kuid olen alati selle juurde tagasi pöördunud, mis näitab, kui oluline ja südamelähedane see mulle on. Ka oma edasises elus tahan ka ülikooli kõrvalt hakata tänavatantsu trennides käima. Tantsimise kaudu saan ma väljendada kõiki oma tundeid ja mõtteid, mida igapäeva elus välja öelda ei julge. Seeläbi annab tantsimine mulle võimaluse eneseväljendamiseks. Lisaks saan nautida tantsides lemmikmuusikat ning teha füüsilist trenni.
Millised pead ma suurimateks saavutused selles valdkonnas?
Kõige rohkem üllatas mind see, kui ma võtsin lõpuks julguse kokku ning käisin tänavatantsu vastuvõtu katsetel. See oli minu jaoks kõige raskem osa üldse tänavatantsuga alustamisel. Kuigi mulle endale tundus, et ma olin kohutav, siis mind võeti vastu ning õppisin väga kähku. Teised, kes olid tantsuhooajaga juba varem alustanud, kavad selgeks õppinud ja kellel oli ka varasem tantsukogemus, olid väga toetavad. Nii õppisin ma kolme kuuga kõik tantsud selgeks ning arenesin tohutult, jõudes juba aasta ajaga grupi parimate tantsija hulka. Seda, t ma üldse võtsin julguse kokku, et minna katsetele ja teha oma unistus teoks, mida olin väikesest tüdrukust saadik soovinud ning see kuidas ma arenesin ning omastasin kõik uue materjali nii kiiresti on minu jaoks suurim läbimurre minu tantsimise karjääris.
Millised on sinu tulevikuplaanid seoses tantsimisega?
Nii nagu ka varem ütlesin, tahan kindlasti tantsimisega jätkata. Välismaal tantsima õppimiseks mul küll piisavalt palju raha ei ole ning seetõttu ei saa ma kahjuks ainult sellega peale gümnaasiumit tegelema hakata. Kindlasti aga jätkan tantsimisega ning proovin nii palju erinevaid tantsustiile, -õpetajaid ning erinevaid tantsustuudioid kui võimalik nii Eestis kui ka välismaal. See, kuhu ma oma “tantsukarjääriga” tulevikus jõuan, on juba saatuse kätes. Minu poolt on sellele kindel “JAH”.
Kes on sinu suurimad eeskujud või iidolid?
Eestis on minu lemmiktantsijad Agnes Ihoma ja Sören Nõmm, kelle workshop’idest olen ka ise osa võtnud. Lisaks on minu üheks suurimaks eeskujuks minu esimene tänavatantsuõpetaja Liisa London ning treener, kes küll praegu täiendab ennast Ameerikas ja inglismaal, kuid leiab vahel ka aega, et tulla eestisse ning trenne anda - Laura Erm. Välismaalt mul just oma lemmiktantsijat välja kujunenud ei ole ja usun et see on sellepärast, et välismal lihtsalt on nii palju häid tantsijaid! Kuigi on mulle väga silma jäänud Millenium Dance Complex Ameerikast. Sealne tantsukool pakub väga huvitavaid tantsustiile, neil on suurepärased treenerid ning õppekavad. Kavad on alati väga ägedad ja efektsed ning muusikavalik on alati hea. Ka oma unistustes mõtlen ennast vahel sinna tantsimist õppima :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar