Kuidas ja kuna avastasid enda jaoks näitlemise?
Ma täpselt ei mäletagi enam, millal see alguse sai. Kunagi sirvisin vana sõbrapäevikud, kuhu siis kirjutati oma meeldimised ja huvid jne ja märkasin, et juba väiksest peale on see mulle põnev tundunud ja olen tahtnud näitlejaks saada. Selle päeviku avastasin muidugi siis, kui juba näitlemisega tegelenud olin. Otseselt teglema hakkasin ma ilmselt siis, kui Andres Linnupuuga näiteringi tegema hakkasime, see võis olla kuskil 3 aastat tagasi. Sealt sain esimene suurema lava kogemuse ja käisime reaalsetel võistlustel ja üritustel esinemas, siis avastasingi, et see on see, mis mind paelub.
Mis on sinu jaoks näitlemise juures kõige intrigeerivam?
Alguses oli kõige intrigeerivam ilmselt see, et saad ju rahva ees esineda ja ennast näidata, aga mida enam ma sellesse süvenesin ja selle maailmaga kokku puutusin, seda enam hakkas mulle meeldima see, et sa saad mängida kedagi teist, kellegi teise elu elada ja see on nii huvitav. Sa saad analüüsida mingit olukorda ja näha kuidas inimesed selles olukorras käituvad ja panna ennast teise olukorda. See on natukene nagu tundmatusse vette hüppamine, aga sa oskad juba väga hästi ujuda. Sa pead väljuma oma mugavustsoonist ja tulema endast välja, tundma ja käituma nagu keegi teine, panema ennast proovile ja see on äärmiselt põnev.
Mida on näitlemine sulle andnud/õpetanud?
Ma olengi mõistnud seda, et näitlemine on palju rohkem kui publiku ees enda näitamine. See annab sulle endale sama palju või rohkemgi kui sa annad publikule. Ma olen mõistnud, kui keeruline on anda edasi teiste emotsioone ja tundeid ja kui palju peab tegelikult eelnevalt analüüsima, enne kui lavale minna saab. Kui rääkida sellest, mida näitlemine otseselt mulle andnud on, siis ma arvan, et olen saanud palju esinemisjulgust juurde, mulle on tekkinud üha suurem esinemistahe ja mitte ainult näitlemise valdkonnas. Olen tutvunud erinevate inimestega, olen saanud näidelda sarjas ja filmides ning tänu sellele olen saanud palju palju teadmisi näitlemisest ja kõik see on mulle seda maailma palju avardanud. Samuti on see arendanud mu analüüsimise ja asjade lahtimõtestamise võimet. Ma julgen ja oskan erinevatel teemadel sõna võtta ja nende üle arutleda. Rääkides näitleja elust, siis see ongi vist rohkem nii, et palk ei seisne rahas vaid tunnetes ja emotsioonides.
Kas näitlemine on sulle ka argielus kuidagi kasulik? Kuidas?
Nagu ma juba eelmises vastuses mainisn, siis see on arendanud mu analüüsimise oskust, mida läheb igapäevaselt vaja. Ma oskan aru saada inimeste tunnetest rohkem, sest olen näinud ja läbi mänginud erinevate inimeste erinevaid tundeid erinevates olukordades ja minu meelest on see väga suur oskus. Näitlemise, kui teise inimese mängimise oskust ma igapäevaselt ei kasuta, sest mulle meeldib ikkagi ausus ja et inimesed võtaksid mind kui mind ennast, aga samas avastan ennast ka mõnes olukorras käitumas nagu mõni mu lähedane või tuttav või isegi võõras. Samuti oskan ma ära tajuda selle, kui keegi teine on mõnes olukorras oma lähedase või tuttava moodi.
Kas sinu karjäärivalik on seotud näitlemisega? Kui jah, siis kuidas, mis ameti näol jne.
Ilmselt mitte. See on ikkagi pigem hobi hetkel. Vähemalt kohe peale gümnaasiumi lōpetamist ei plaani ma lavakasse sisse astuda, tunnen, et ma pole veel valmis, et see pole ikkagi päris minu jaoks. Vähemalt praegu mitte. Aga ma arvan, et näitlemine hakkab olema kindlasti osa minu elust ja loodan ka, et hakkan näitlejatega koostööd tegema, isegi kui ise lavale või kaamera ette ei lähe.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar