Hetke olulised teemad Eesti ja maailma meedias

Maailmas

1. TRUMP JAGAS TUNDLIKKU LUUREINFOT
Ajakirjandus süüdistab Ameerika president Donald Trumpi tundlikku luureinfojagamises eelmisel nädalal Valget Maja külastanud Vene välisministri Sergei Lavrovi ja Vene suursaadikuga. Washington Post väitis anonüümsetele allikatele viidates, et Trump rääkis Lavrovile asju, mida USA on hoidnud salajas isegi oma lähedaste liitlaste ja administratsiooni töötajate eest. Info pärines USAga luureinfot jagava partneri käest, mis polnud Ühendriikidele andnud luba seda teistega jagada. Ise selgitas oma tegu Trump öeldes «Presidendina tahtsin ma jagada Venemaaga (avalikult kavandatud W.H. kohtumisel), milleks mul on täielik õigus, terrorismi ja lennuohutusega seotud fakte,»

2. WANNACRY RÜNNAK 
Möödunud reedel hakkas kulutulena levima kogu maailmas lunavara WannaCry. See on selline pahavara, mis krüptib kasutaja arvutis kas teatud olulised andmed või terve kõvaketta, misjärel kurikaelad nõuavad andmete lahtikrüptimisvõtme eest lunaraha. Praeguseks on see tabanud juba üle 230 000 arvuti 150 riigis ning jõudnud ka Eestisse. 

3. SÜÜRIA
Süüria on praegu väga aktuaalne teema ning paljude artiklite pealkirjades kajastuv, kuna sisesõjast on saanud rahvusvaheline varisõda. Süüria valitsusväed vallutasid üle kahe kuu kestnud ägedate lahingute järel terrorirühmitiselt Islamiriik (ISIS) õhuväebaasi Ida-Aleppos. Samuti väidab USA, et Süüria režiim on paigaldanud Saydnaya sõjaväevangla territooriumile krematooriumi, et hävitada tuhandete mõrvatud vangide säilmed. 

Eestis 

1. ERR-I NÕUKOGU VALIMISED 
Teisipäeval kogunenud ERRi nõukogu valis esimeheks Rein Veidemanni. Juhatuse liikmeteks nimetas nõukogu Joel Sarve, Urmas Oru ja Riina Rõõmuse. Juhatuse viies liige jäi aga salajasel hääletusel ametisse nimetamata...

2. KAUR KENDER MÕISTETI ÕIGEKS 
Kaur Kenderit süüdistati selles, et kirjutades teose "Untitled 12" valmistas ta lapspornot. Kohtuprotsess algas juba eelmisel kevadel, kuid esmakordselt lubati huvilised ja ajakirjandus saali alles tänavu märtsis. Täna loeti Harju maakohutus ette Kaur Kenderi kohtuotsus, millega mõisteti ta õigeks.

3. EU KOMISJON KUTSUS EESTIT APPI ITAALIA PÕGENIKEPROBLEEMI LAHENDAMA
Euroopa Komisjon kutsus teisipäeval Eestit üles leidma lahendus, mis võimaldaks Eestil Euroopa Liidu rändekava raames ka Itaaliast võtta vastu kolmandatest riikidest saabunud põgenikke. «Komisjon loodab, et jätkuvad kontaktid Itaalia ja Eesti vahel viivad vastastikku vastuvõetava lahenduseni,» öeldakse Euroopa Komisjoni avaldatud 12. rändekava täitmist kajastavas aruandes. Märgitakse, et Eesti ja Iirimaa ei ole seni kedagi Itaaliast vastu võtnud, kuna Itaalia seadused ei võimalda põgenike täiendavat intervjueerimist, mida Eesti ja Iirimaa soovivad enne otsustamist, kas inimesed vastu võtta.

Intervjuu Maarja Evertiga

Kuidas ja kuna avastasid enda jaoks näitlemise?

Ma täpselt ei mäletagi enam, millal see alguse sai. Kunagi sirvisin vana sõbrapäevikud, kuhu siis kirjutati oma meeldimised ja huvid jne ja märkasin, et juba väiksest peale on see mulle põnev tundunud ja olen tahtnud näitlejaks saada. Selle päeviku avastasin muidugi siis, kui juba näitlemisega tegelenud olin. Otseselt teglema hakkasin ma ilmselt siis, kui Andres Linnupuuga näiteringi tegema hakkasime, see võis olla kuskil 3 aastat tagasi. Sealt sain esimene suurema lava kogemuse ja käisime reaalsetel võistlustel ja üritustel esinemas, siis avastasingi, et see on see, mis mind paelub.

Mis on sinu jaoks näitlemise juures kõige intrigeerivam?

Alguses oli kõige intrigeerivam ilmselt see, et saad ju rahva ees esineda ja ennast näidata, aga mida enam ma sellesse süvenesin ja selle maailmaga kokku puutusin, seda enam hakkas mulle meeldima see, et sa saad mängida kedagi teist, kellegi teise elu elada ja see on nii huvitav. Sa saad analüüsida mingit olukorda ja näha kuidas inimesed selles olukorras käituvad ja panna ennast teise olukorda. See on natukene nagu tundmatusse vette hüppamine, aga sa oskad juba väga hästi ujuda. Sa pead väljuma oma mugavustsoonist ja tulema endast välja, tundma ja käituma nagu keegi teine, panema ennast proovile ja see on äärmiselt põnev.

Mida on näitlemine sulle andnud/õpetanud?

Ma olengi mõistnud seda, et näitlemine on palju rohkem kui publiku ees enda näitamine. See annab sulle endale sama palju või rohkemgi kui sa annad publikule. Ma olen mõistnud, kui keeruline on anda edasi teiste emotsioone ja tundeid ja kui palju peab tegelikult eelnevalt analüüsima, enne kui lavale minna saab. Kui rääkida sellest, mida näitlemine otseselt mulle andnud on, siis ma arvan, et olen saanud palju esinemisjulgust juurde, mulle on tekkinud üha suurem esinemistahe ja mitte ainult näitlemise valdkonnas. Olen tutvunud erinevate inimestega, olen saanud näidelda sarjas ja filmides ning tänu sellele olen saanud palju palju teadmisi näitlemisest ja kõik see on mulle seda maailma palju avardanud. Samuti on see arendanud mu analüüsimise ja asjade lahtimõtestamise võimet. Ma julgen ja oskan erinevatel teemadel sõna võtta ja nende üle arutleda. Rääkides näitleja elust, siis see ongi vist rohkem nii, et palk ei seisne rahas vaid tunnetes ja emotsioonides.

Kas näitlemine on sulle ka argielus kuidagi kasulik? Kuidas?

Nagu ma juba eelmises vastuses mainisn, siis see on arendanud mu analüüsimise oskust, mida läheb igapäevaselt vaja. Ma oskan aru saada inimeste tunnetest rohkem, sest olen näinud ja läbi mänginud erinevate inimeste erinevaid tundeid erinevates olukordades ja minu meelest on see väga suur oskus. Näitlemise, kui teise inimese mängimise oskust ma igapäevaselt ei kasuta, sest mulle meeldib ikkagi ausus ja et inimesed võtaksid mind kui mind ennast, aga samas avastan ennast ka mõnes olukorras käitumas nagu mõni mu lähedane või tuttav või isegi võõras. Samuti oskan ma ära tajuda selle, kui keegi teine on mõnes olukorras oma lähedase või tuttava moodi.

Kas sinu karjäärivalik on seotud näitlemisega? Kui jah, siis kuidas, mis ameti näol jne.

Ilmselt mitte. See on ikkagi pigem hobi hetkel. Vähemalt kohe peale gümnaasiumi lōpetamist ei plaani ma lavakasse sisse astuda, tunnen, et ma pole veel valmis, et see pole ikkagi päris minu jaoks. Vähemalt praegu mitte. Aga ma arvan, et näitlemine hakkab olema kindlasti osa minu elust ja loodan ka, et hakkan näitlejatega koostööd tegema, isegi kui ise lavale või kaamera ette ei lähe.

Intervjuu Triin Taaliga

Kui kaua oled tegelenud tantsimisega?

Tantsimisega alustasin juba 1. klassis, kui hakkasin käima line-tantsus. Seal käisin 2 aastat, kuid siis lõpetas see tantsurühm Mustlas oma tegemised. 3. klassis kutsuti mind rahvatantsu, kuid see piirdus vaid ühe tantsu õppimise ning sellega mitmeid kordi esinemisega. Pärast seda oli tükk tühja maad, kui tantsimine jäi minu ellu vaid kohustuslikus korras kehalise kasvatuse tundides, kus pidi poistega valssi jms tantsima. 9. klassis liitusin jälle kooli segarahvatantsu rühmaga ning käisin seal kuni 10. klassi lõpuni, sest minu tantsupartner vahetas kooli. Lisaks olen läbi aastate käinud vahelduva eduga ka neiduderühmas, kuid see on sõltunud sellest, kas koolis on piisavalt tüdrukuid, kes on sellest huvitatud. Lisaks rahvatantsule ning vähesele kogemusele line-tantsu vallas, alustasin 10. klassi alguses tänavatantsuga, millele olen siiamaani truuks jäänud.

Kui suurt rolli mängib tantsimine sinu elus?

Tantsimine ei ole hobi, vaid see, mis ma olen. Tantsimine on osa minu igapäevaelust. Ma tantsin pea kogu aeg ning teen seda alati hingega. kahjuks olen mitmeid kordi lõpetanud tantsimise kooli, tervise või mõne muu põhjuse tõttu, kuid olen alati selle juurde tagasi pöördunud, mis näitab, kui oluline ja südamelähedane see mulle on. Ka oma edasises elus tahan ka ülikooli kõrvalt hakata tänavatantsu trennides käima. Tantsimise kaudu saan ma väljendada kõiki oma tundeid ja mõtteid, mida igapäeva elus välja öelda ei julge. Seeläbi annab tantsimine mulle võimaluse eneseväljendamiseks. Lisaks saan nautida tantsides lemmikmuusikat ning teha füüsilist trenni.

Millised pead ma suurimateks saavutused selles valdkonnas?

Kõige rohkem üllatas mind see, kui ma võtsin lõpuks julguse kokku ning käisin tänavatantsu vastuvõtu katsetel. See oli minu jaoks kõige raskem osa üldse tänavatantsuga alustamisel. Kuigi mulle endale tundus, et ma olin kohutav, siis mind võeti vastu ning õppisin väga kähku. Teised, kes olid tantsuhooajaga juba varem alustanud, kavad selgeks õppinud ja kellel oli ka varasem tantsukogemus, olid väga toetavad. Nii õppisin ma kolme kuuga kõik tantsud selgeks ning arenesin tohutult, jõudes juba aasta ajaga grupi parimate tantsija hulka. Seda, t ma üldse võtsin julguse kokku, et minna katsetele ja teha oma unistus teoks, mida olin väikesest tüdrukust saadik soovinud ning see kuidas ma arenesin ning omastasin kõik uue materjali nii kiiresti on minu jaoks suurim läbimurre minu tantsimise karjääris.

Millised on sinu tulevikuplaanid seoses tantsimisega?

Nii nagu ka varem ütlesin, tahan kindlasti tantsimisega jätkata. Välismaal tantsima õppimiseks mul küll piisavalt palju raha ei ole ning seetõttu ei saa ma kahjuks ainult sellega peale gümnaasiumit tegelema hakata. Kindlasti aga jätkan tantsimisega ning proovin nii palju erinevaid tantsustiile, -õpetajaid ning erinevaid tantsustuudioid kui võimalik nii Eestis kui ka välismaal. See, kuhu ma oma “tantsukarjääriga” tulevikus jõuan, on juba saatuse kätes. Minu poolt on sellele kindel “JAH”.

Kes on sinu suurimad eeskujud või iidolid?

Eestis on minu lemmiktantsijad Agnes Ihoma ja Sören Nõmm, kelle workshop’idest olen ka ise osa võtnud. Lisaks on minu üheks suurimaks eeskujuks minu esimene tänavatantsuõpetaja Liisa London ning treener, kes küll praegu täiendab ennast Ameerikas ja inglismaal, kuid leiab vahel ka aega, et tulla eestisse ning trenne anda - Laura Erm. Välismaalt mul just oma lemmiktantsijat välja kujunenud ei ole ja usun et see on sellepärast, et välismal lihtsalt on nii palju häid tantsijaid! Kuigi on mulle väga silma jäänud Millenium Dance Complex Ameerikast. Sealne tantsukool pakub väga huvitavaid tantsustiile, neil on suurepärased treenerid ning õppekavad. Kavad on alati väga ägedad ja efektsed ning muusikavalik on alati hea. Ka oma unistustes mõtlen ennast vahel sinna tantsimist õppima :)

SOTSIAALMEEDIA KASUTAMISE VÕIMALUSED ÕPPETÖÖS

https://docs.google.com/presentation/d/1sOnBNZiMF0r877k7MoljOKQhNvYCTUXTfdxhz29WBCE/edit?usp=sharing

Mina kui meedia tarbija

Maarja Evert

Meedia on igal pool meie ümber ja meie elu lahutamatu osa. Me saame kõikjalt informatsiooni ja jagame seda teistega. Millised on need meedia kanalaid, millega mina seotud olen?
Kõige suurema osa mu meedia tarbimisest moodustab sotsiaalmeedia. Enamus info saan jagatud ja omandatud just läbi sotsaalmeediakanalite. Olen pidevalt ühenduses uudiste ja sõnumitega. Olen ühenduses otseselt sõprade-tuttavate ja kaudselt terve maailmaga.  Läbi virtuaalmaailma jooksevad uued teadmised ja uudised kõige kiiremini ja see  on kõige mugavam viis hoida ennast toimuvaga kursis. Kõik ajalehed ja ajakirjad on Facebookis olemas. Kõik sõbrad-tuttavad saan virtuaalmaailma vahendusel kätte. Sotsiaalmeedias on kõik uudised ja teave lihtsalt leitav ja ühte kohta koonduv
Osa oma päevasest meediavajadusest rahuldan ka läbi raadio vahenduse. Kogu aeg autoga sõites panen ka raadio käima. Peamiselt küll muusika kuulamise eesmärgil, aga enamasti on seal vahel ka uudised ja muu muusikasse mitte puutuv ning jällegi olen maailmast saabuvat teavet omandanud.
Televiisorit vaatan ka, aga mitte nii sageli. Enamasti piirdub see lemmiksaadete vaatamisega. Vahepeal panen n-ö taustaks teiste tegevustele ka uudised käima.
Paberkandjal ajaleht käib meil kodus küll, aga ma ei loe seda tavaliselt. Kui koolis oli meediamull, siis sai sinna rohkem pilke heidetud, nüüd aga loen vaid mõned kütkestavamad teemad läbi. Üldiselt võtan aga harva üldse ajalehe või ajakirja kätt. Selleks pole vajadust, sest tähtsamad uudised jõuavad minuni läbi interneti või tuttavate.
Olen pidev meedia tarbija ja kasutan selleks erinevaid vahendeid. Kõige rohkem sotsiaalmeediat. Ma olengi pidevalt meedias toimuvaga kursis ja sellega ühenduses. Minu jaoks on oluline teada, mis maailmas ja siinsamas meie ümber toimub, selle jaoks ongi vaja tarvitada meediat erinevates kanalitest. Nii ma teengi.

Piltide töötlus

Mina kui meediatarbija

Mina kui meediatarbija

Tänapäeva ühiskonnas tarbitakse üha enam ja aina ulatuslikumalt kõiksugust meediat. Meedia on saanud tänapäevasele inimesel lahutamatuks päevaosaks ning selle puudumine paneb inimest tundma justkui oleks midagi valesti või puudu.

Kõige ulatuslikumalt tarbin mina meediat interneti vahendusel. Seda teen ma nii läbi sülearvuti kui ka läbi nutitelefoni. Internetist loen uudiseid, kuna ükski ajakirja või ajaleht paberkandjal mul kodus ei käi. Peamiselt loen Sakalat ja Postimeest, kuna need tunduvad mulle kõige usaldusväärsemad. Lisaks olen leidnud väga hea võimaluse Delfi näol, kus loen otseülekandeid olulistest sündmustest. Minusugusele spordisõbrale on see heaks võimaluseks, kui ei saa parasjagu teleri ees jälgida või ise kohale minna. Lisaks kasutan igapäevaselt Facebooki, kus leian informatsiooni selle kohta, kuidas minu sõpradel ja tuttavatel parasjagu elu läheb. Samuti kontakteernud sõpradega Skype’i vahendusel.

Olen inimene, keda võib pidevalt telefon näpus ja nina maas näha. Lisaks Facebookile kasutan väga palju erinevaid sotsiaalmeedia äppe igapäevaselt oma nutitelefonis. Kõige rohkem kasutan Messengerit. Selle võlu ning põhjus miks nii mina kui ka paljud teised inimesed seda igapäevaselt kasutavad peitub selles, et Messengeris on peaaegu kõik inimesed olemas ning kogu aeg active now. See annab hea võimaluse suhelda kõigiga ühe äppi kaudu. Lisaks kasutan tihti veel Twitterit, Snapchati, Youtube’i ja Instagrami.

Olenemata eeldustes, et noored ei kuula nii palju raadiot, siis olen mina tihe raadio kuulaja. Mulle kui väga kiire eluviisiga inimese jaoks on raadio väga hea meedia ammutamise viis. Raadio juures meeldib mulle see, et see ei võta minult aega nagu näiteks internetis ajalehtede lugemine ning ma saan teha seda mingi teise tegevuse kõrvalt, näiteks auto juhtimise ajal. Samuti meeldib mulle see, et raadios räägitakse ainult väga olulisi uudiseid ning neid üsna lühikese aja jooksul kokkuvõtvalt. Kui mõni uudis jääb arusaamatuks või tekitab rohkem huvi, siis saan alati internetist hiljem lisa uurida.

Televiisorit vaatan võrdlemisi vähe võrreldes internetis olemise ja isegi raadio kuulamisega. Põhjus selleks on lihtne - mul ei leidu selleks lihtsalt aega. Mul ei ole ühetgi kindlat saadet, mida regulaarselt jälgiksin. Samuti ei vaata ma telerist uudiseid, kuna need on pikad ja lohisevad, võtavad palju aega ning sisaldavad ka ebaolulisi uudiseid, mis mind ei huvita. televiisorit juhtun tavaliselt vaatama vaid nädalavahetusiti ning seejuures eelistan vaadata pigem filme. Igapühapäevase traditsioonina vaatan pühapäeva hommikuti pärast ärkamist ning hommiku sööki süües USA situatsioonikomöödiasarja “Kaks ja pool meest”. See on eriti lihtne, kuna mul on võimalus vaadata saateid järgi ning nii saab tihti hommikust lõuna või koguni pärastlõuna, kuna ma vaatan mitmete päevade jagu osi järgi.

Nii nagu paljud noored tänapäeval kulutan ka mina väga suure osa oma päevast meediatarbijana. Peamiselt teen seda läbi nutitelefoni või sülearvuti, kuid kuulan ka raadiot ning vahel võib mind leida ka teleriekraani eest. Tänapäeva kiiresti muutuvas maailmas püüan hoida ennast uudistega kursis, kuid pean väga oluliseks ka sõpradega suhtlemist. Lisaks kasutan interneti nii koolitöödel abi saamiseks kui ka muusuguse informatsiooni leidmiseks.